24 08
Kuhu kaob 100 mln krooni ehk edukalt käivitunud elektriturg
Esimest korda oma noore ajaloo jooksul on elektrihinnad Eesti
elektribörsil tõusnud 2000 euroni MWh tunni eest. Põhjendatuks võib
lugeda ehk Soomes samal ajal kehtivaid hindu, kuid Eestis oli
elektrihind üle 40 korra kõrgem, kui samal ajal elektrihind Soomes.
Viie tunni
jooksul liikus börsi kaudu elektri ostjatelt elektri müüjate kontole üle
100 mln krooni rohkem raha, kui põhjendatud turuhinna korral seda
peaks. Sellele lisaks maksavad vabatarbijad, kes on oma elektrihinna
sidunud börsi hinnaga, suuri summasid oma elektrimüüjale. Küüniliselt
võiks ju öelda, et raha ei teki ega kao, vaid liigub ühest taskust
teise, kuid selliselt toimiv elektriturg ei ole jätkusuutlik ega
usaldusväärne turuplats Eesti majandusele ega ka Eesti energiasektorile.
Turuosaliste
õigustatud küsimus on, kuidas sellised hinnad on võimalikud turul, mis
pidi tooma läbipaistvuse, hinnakindluse ja usaldusväärsuse? Kui eelmise
hinnahüppe ajal sai näppu vibutada Soome suunas, siis seekord saime
nende hindadega ise hakkama. Soomes ei ületa elektrihind täna 50
EUR/MWh. Ka Leedu suhteliselt kõrge 70 EUR/MWh kahvatub Eesti hindade
kõrval. Tekib põhjendatud küsimus, kas turuga manipuleeritakse? Kui jah,
siis kes? Kuidas saab selline hind üldse tekkida? Lihtne vastus oleks,
sest ostjad on valmis sellist hinda maksma. Miks ollakse valmis nii
palju maksma?
Põhjust tuleb
otsida mitme asjaolu kokkulangemises. Esiteks energiadefitsiidis meie
lõunanaabrite juures, kes soovivad Soomest ja Eestist osta elektrit
400-600 MWh igas tunnis (maksimaalne planeeritud tarbimine on täna
Eestis pisut üle 900 MWh tunnis). Teiseks, see huvi on ajendatud
peamiselt asjaolust, et hind Leedu elektribörsil on olnud viimasel ajal
oluliselt kõrgem kui Eestis. Majanduslikult on ratsionaalne elektrit
Eestist osta ja Leetu müüa.
Kolmandaks,
ülekandevõimsused Eesti ja Läti vahel on olnud piiratud, mistõttu
turuosalised võistlevad omavahel piiratud ressursi pärast. Osa
võimsusest müüakse maha Eleringi poolt nädalaste enampakkumiste teel,
enamus aga antakse Nordpooli käsutusse. Piiratud võimsus jagatakse
tavalise Nordpooli hinnamääramise põhimõtte järgi, kes rohkem maksab,
see ka saab. Kuid Läti suunal on üks oluline erinevus, mis kehtib kogu
Nordpoolis ainult Eesti hinnapiirkonnas. Nimelt, 99,9% juhtudel ei
vastuta turuosaline oma panuse eest, mille ta on teinud Lätti elektrit
ostes, vaid ostab elektrienergiat selle hinnaga, mis on Eesti
hinnapiirkonnas. Selleks, et Lätti elektrit osta, on sul vaja aga
piiratud ülekandevõimsust, mis jagatakse ära turuosaliste vahel, kes on
teinud kõrgeima pakkumise. See tingib olukorra, kus elektrit Lätis osta
soovijal on ratsionaalne teha pakkumine hinnaga 2000 EUR/MWh. Isegi 2000
EUR hinna juures ei saanud turuosalised endale kogu soovitud kogust.
Kuigi vaevalt nad soovinuks sellise hinnaga elektrit üldse osta, kuid
tulenevalt enampakkumise mehhanismile, poleks mujalt neil seda üldse
võimalik olnud saada.
Neljandaks,
vastavalt Eleringi kodulehe andmetele läks avariilise katkestuse tõttu
tööst välja ka üks Balti Elektrijaama energiaplokk. See info on küll
nüüdseks Eleringi kodulehel üleval, kuid Nordpooli turuteadetesse see
info ei jõudnud. Seega, võib väita, et kõik turuosalised ei vallanud
olulist infot süsteemi tehniliste parameetrite kohta.
Kindlasti oleks
„huvitav“ süüdistada tänastes hindades Eesti Energiat ja tema võimet
osavalt turuga manipuleerida. Antud juhul oleks see ülekohtune ning
väär. Eesti Energial on sellest kõige enam kaotada. Turu usaldusväärsuse
seisukohalt oleks hädavajalik Konkurentsiameti kiire ametlik seisukoht.
Kõigi eelduste kohaselt kinnitaks see, et tänased hinnad olid tingitud
mitmete asjaolude kokkulangemisest, sealhulgas viisist, kuidas
jaotatakse ülekande võimsusi Eesti ja Läti piiril Nordpoolis, mitte aga
turuga manipuleerimisest.
Kokkuvõtvalt võib
öelda, et tänased hinnad on põhjustatud Nordpoolis päev-ette turul
kasutatavate Eesti-Läti piiratud ülekande võimsuste
jaotamispõhimõtetest, mis on ainulaadsed kogu Põhjalas ning muude
asjaolude koosmõjust.
Vabaturule
sunnitud turuosalistele on sellest vähe lohutust. Osa julgemaid
turuosalisi ostab täna elektrienergiat ise otse elektribörsilt, osa on
sidunud ostetava elektrihinna börsihinnaga, mis on seni ennast tänaseni
ka õigustanud. Piisab ühest „24. augustist“ (Eestis on neid olnud juba
kaks), et kaotada usaldus õiglase ja läbipaistva elektri turuhinna
suhtes. Tänaseni pole Eesti turuosalistel võimalust hinnariske
turuinstrumentidega maandada.
Selleks, et
selliseid 100mln päevi vältida tuleb Nordpoolil kiiresti ülevaadata
Eesti-Läti ülekande- võimsuste jaotamise põhimõtted ning luua eraldi
hinnapiirkond Eestist Lätti minevale elektrile. Ainult sedasi on
võimalik panna turuosalisi tulevikus ratsionaalselt pakkumisi tegema.
Teiseks on vaja Eesti hinnapiirkonna finantstooteid, et Eesti
turuosalistele anda võimalus ennast hinnariskide eest kaitsta
turumehhanismidega. Päevasisene turg, mille käivitamisega täna Elering
koos Nordpooliga aktiivselt tegeleb, ei aita kaitsta turuosalisi
hinnariskide eest ning on vajalik väikesele osale Eesti turuosalistele,
peamiselt tuuleparkide omanikele. Kolmandaks, Nordpooli „päev-ette“
turuga on vaja liita kiiresti ka Läti ja Leedu. Eesti seda soovib ja
Elering seda ka üritab, kuid asi on jäänud seni lõunanaabrite vastuseisu
taha. Loodetavasti tänane päev aitab nende vastuseisu murda ning viib
lähemale toimiva elektrituru suunas. Neid küsimusi arutatakse ilmselt ka
2. septembril Eleringi juures koguneval Elektrituru Arendamise
Nõukojas.
On mille üle järele mõelda. Usaldust ehitad kogu elu, kaotada võid selle päevaga. Loodan, et see päev elektrituru jaoks Eestis pole täna.
Peeter Pikk, Baltic Energy Partners OÜ
